EDUKAD VÕRKPALLURID

 EDUKAD VÕRKPALLURID

14. märtsil õnnestus 7.- 9.klassi noormeestel võita harrastajate karikas võrkpallis. Võideti Puiga, Osula ja Kuldre võistkondi. Õpilasi juhendas õpetaja Lea Kukk.

STUUDIOS oli TORE.

 STUUDIOS oli TORE.

Täna 13.03 käisid Antsla Gümnaasiumi noored Mariel, Vivian ja Andri Tallinnas Karjääristuudios rääkimas AG TOREkate tegemistest.

Oleme õnnelikud, et TORE Marju meid märkas ja stuudiosse kutsus. Oleme uhked, et meil on TORE kool, ETTEVÕTLIK KOOL, Kiusamisvaba Kool.

Miks peaks ühes koolis olema nii KiVa kui ka TORE? Arutlesin sellel teemal täna noortega ja tundus, et nendepoolne vastus oli lihtne, KiVa juhivad täiskasvanud koos noortega ja TORE juhivad noored, koos täiskasvanutega.

Edu teistele TORE koolidele ja kummardus minu TORE meeskonnale.

Aitäh kõikidele, kes on seotud TORE tegevusega.

LUMEPÄEV KÜTIORUS

 LUMEPÄEV KÜTIORUS

13. märtsil toimuis selle talve viimane lumepäev Kütiorus. Super ilm ja lumeolud.

VÕrKPALL ON VÕRRATU!

VÕrKPALL ON VÕRRATU!

12. märtiil võistlesid Võrus kuni 6. klassi tüdrukud võrkpallis. Mängud olid ägedad ja mõned tasavägised,et pidi mängima ka 3. geimi.

Õnnestus välja võidelda harrastajate karikas. Võistkonnas Katariina Käärmann, Izanna Junolainen,Hanna Ivask, Mirelia Kreevald, Janne Marie Kõllli.

PÕNEVAD VÄLJAKUTSED

 PÕNEVAD VÄLJAKUTSED

Riigikaitse Rügement MTÜ korraldas Kaitseministeeriumi toetusel

koolivaheajal noortele talvelaagri, mis toimus 26.-28.02.2024 Humala väljaõppekeskuses Harjumaal. Laagri eesmärk oli läbi erinevate tegevuste tutvustada riigikaitset. Osaleda sai viiskümmend 9. klassi õpilast 19st Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti koolist. Antsla Gümnaasiumist osalesid talvelaagris 9.b klassi õpilased Kadi Sulbi ja Kädi Sulbi.

22.märtsil 2024 ilmub Sõdurilehe podcasti episood talvelaagris osalenutega. Vaata ja kuula, mida nemad asjast arvasid. Videokokkuvõtet laagrist saad vaadata MTÜ Riigikaitse Rügement

Facebook-i lehel.

TUTVUMINE MAADLUSE ALGTÕDEDEGA

TUTVUMINE MAADLUSE ALGTÕDEDEGA

 Sport kooli projekti raames sa vad emie kooli õpilased tutvuda erinevate sprodaladega.

ARMASTAME EESTI TOITU JÄÄGITULT!

 ARMASTAME EESTI TOITU JÄÄGITULT!

6.a klassi õpilased võitsid plakatikonkursi "Armastame Eesti toitu jäägitult" ja said selle eest vahva päeva Eesti Põllumajandusmuuseumisse. Oleme uhked oma õpilaste üle ja tänulikud Ülenurme Põllumajandusmuuseumi giididele.

Vahva, et SA Maaelu Muuseumid sellise ürituse korraldasid.

Liikumine 3.b klass

3b klass õppis loodusõpetuse tunnis auto kiirust määrama. 

Arvutasime, milline masin liigub 5 m kõige kiiremini

Õppisime teepikkuse mõõtmist cm ja m

aja mõõtmist 

ja kiiruse arvutamist

Aasta tegijad 2024

Aasta tegijad 2024

 Kägu (Cuculus canorus) on tuvi suurune. Välimuselt meenutab raudkulli või väikepistrikku. Kägu on pesaparasiit, kes ise ei ehita pesa, vaid muneb oma väikesed, u 3 g kaaluvad munad ükshaaval mõne teise liigi (nt linavästrik, hall-kärbsenäpp, kadakatäks jt) pessa. Enamasti muneb kägu sama liigi pessa, kus ise üles kasvas. Käopoeg koorub enne pesaomaniku järglasi ning nügib teised linnupojad pesast välja. Ta lahkub pesast u 20. elupäeval, kasuvanemad toidavad teda veel kuni paar nädalat. Käo toiduks on selgrootud, sh ka karvased liblikaröövikud, keda teised linnud tavaliselt ei söö.

 Harilik tamm (Quercus robur) oli esimest korda aasta puu 1998. aastal. Tamm õitseb samal ajal lehtimisega. Ta on tuultolmleja, nii isas- kui emasõied on vaevumärgatavad. Tamme vilju – tõrusid – teab aga igaüks. Tõrud on toiduks imetajatele, lindudele ning aidanud ka inimestel näljahädasid üle elada. Meie vanim ja jämedaim puu on teadaolevalt Tamme-Lauri tamm, suurima tüvemahuga on Mäe Lõhtsuu tamm. Rahvuspuud Eestis valitud pole, aga pika ea, tugevuse ja elujõu võrdkujuna on tamm aukohal paljude eestlaste südames. Tammeoksi on kujutatud meie suurel riigivapil, tammeleht aga on looduskaitse sümbol. 

 Harilik saarmas (Lutra lutra) on poolveelise eluviisiga kärplane. Keha on voolujooneline, jäsemed lühikesed, varvaste vahel ujunahad. Rahulikult ujudes on veest väljas pea ja selja ülaosa. Saarma märgumatu kasukas on üks vastupidavamaid karusnahku. Saarmas on loomtoiduline. Tema menüüs on näiteks kahepaiksed, kalad, pisiimetajad ja veeputukad. Tugeva lõhnaga väljaheited jätab nähtavale kohale. Saarmad on lustlikud ja uudishimulikud, samas ka ettevaatlikud. Urg asub veekogu kaldas, poegi on 1–3. Kaitsealune liik (LK III). Saarmaid ohustavad veetaseme muutused, elupaikade vähenemine, keskkonnareostus. 

 Vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) on levinud üle Eesti. Kasvab hõredamates segametsades, teeservades, niisketel niitudel, kraavides. Õied on lillakasroosad, tumedate vöötidega, huul on sügavalt kolmeks lõhestunud, keskmine hõlm saehambakujuline. Õitseb juunis-juulis. Õisi tolmeldavad mardikad, mesilased ja kimalased. Nõrga lõhnaga õites puudub nektar. Lehed pealtpoolt täpilised, altpoolt hõbedased. Alumine leht äraspidimunajas. Kaitsealune liik (LK III). Liiki ohustab kasvukohtade võsastumine. 

 Kirju-tumesilmik (Lasiommata megera) leiti Eestis esmakordselt 2018. aastal Pärnumaal Treimanis. Ta on lõunapoolse päritoluga liik, kelle jõudmine Eestisse on seotud kliimamuutustega. Tiibade siruulatus u 5 cm. Avamaastikuliik, eelistab karjamaid, kuivi tee- ja metsaservi, kus kasvavatest kõrrelistest peamiselt toituvadki selle liblika röövikud. Kirju-tumesilmiku valmikuid kohtab mais-juunis ja augustis-septembris. 

 Leostunud gleimuld (Go) on toitainerikas muld, mis on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil liigniisketes tingimustes. Sellel mullal kasvavad leht- ja okaspuu segapuistud (kaasikud, sanglepikud, ka kuusikud) liigirikka alustaimestiku (toomingas, mage sõstar, vaarikas) ja lopsaka rohurindega (sõnajalad, angervaks, seaohakas). Leostunud gleimullad hõlmavad Eesti muldkattest 13% ning on enam levinud Pärnu-, Lääne-, Hiiu- ja Raplamaal. 

 Harilik helvik (Marchantia polymorpha) kasvab niisketes kasvukohtades: metsas, kraaviservadel, lõkkeasemetel ning võib olla tülikas „umbrohi“ aiapidajale. Varreks ja lehtedeks jagunemata keha nimetatakse talluseks. Helvik on kahekojaline sammal. Levib hästi: suguliseks paljunemiseks arenevad varrekujulise väljakasvu otsas tähekujulised emassuguorganid või kettakujulised isassuguorganid ning mittesuguline paljunemine toimub talluse pinnal kausikujulistes mahutites olevate sigikehade abil. 

 Kamperriisikas (Lactarius camphoratus) on üks tavalisemaid riisikaid kuusikutes ja kuuse-segametsades. Kübar õhuke, kuni 5 cm laiune, tume-punakaspruun kuni mustjaspruun, piimmahl on valge. Seeneliha on maheda, kuid vürtsika maitsega ja lõhnab nagu karri. Sobib hästi kuivatamiseks ja erinevate toitude maitsestamiseks. Seene viljakehasid leiab juulist oktoobrini. 

 Koha (Sander lucioperca) on kitsa pea, terava nina ja süstja kehaga röövkala. Esimesel seljauimel on ogakiired. Koha elab Peipsis, Võrtsjärves, Emajões, Lõuna-Eesti järvedes, samuti rannikumeres, eriti Pärnu lahes. Hea kohajärv on toitainete- ja hapnikurikas ning soojeneb kiiresti. Koha on toidulaual hinnatud kala. Järelkasvu tagamiseks on koha püügi alammõõt Võrtsjärves 51 cm, teistes veekogudes 46 cm. Harrastuspüüdja tohib püüda kuni 5 koha ööpäevas. Kevadsuvel, kudeajal on koha püük keelatud. 

 Aasta orhidee on vööthuul-sõrmkäpp Aasta lind on kägu Aasta puu on tamm Aasta seen on kamperriisikas Aasta muld on leostunud gleimuld Aasta liblikas on kirju-tumesilmik 

https://keskkonnaharidus.ee/et/oppematerjalid/aasta-tegijad-looduses-2024 

5ab katsed teemal VESI

VIIENDIKE KATSED VEEGA

 Õpilased valisid lõimingunädalal endale lemmikkatse, mida nad teistele näitasid ning millest teistele klassikaaslastele rääkidid.

Teeme vikerkaare

Kummikomm õhu ja veega koos olles

Ringleb

Põleb ja saame teada, palju oli hapnikku klaasi all

laavalamp

Kas märgab, või mitte?

Üritati teha laavalampi

Kui muuta soolaga vee tihedust, kas kanamuna ujub või upub?

joogivees toores muna upub ja soolvees ujub

Katse märgumisest

Värvusõpetus, kuidas saab põhivärvidest teisi värve? Kuidas moodustub vikerkaar?

Kummikommid: 1. on õhuga, 2.soolvees 3.soodavees ja 4.joogivees. Mis juhtub kommiga 10 tunni jooksul ja miks?